Võru folkloorifestival jagab sel korral heldelt rikkust

8. juuli 2015

Täna algav XXI Võru Folkloorifestival kannab pealkirja „Millest rikkad, sellest helded“. Festivali osalejad on nõuks võtnud enesekindlalt väita, et me siin Võrumaal oleme rikkad ja aina rikkamaks muutume, kui meiega samaväärselt jõukad maad ja rahvad külla tulevad.

XXI Võru Folkloorifestival toob Eestisse parimad tegijad rahvatantsus – eesotsas iiri tantsu tipptegijatega Trinity Iiri Tantsuakadeemiast USAs Chicagos. Lisaks veel ülikoolide tantsurühmad Poolast ja Portugalist, türgi tantsurühm Hollandist, Hispaania boolerotraditsiooni kandjad, noored pärimusehoidjad Marimaalt. Kokku pea 150 väliskülalist ja veel ligi 400 meie oma, Eesti, tantsijat ja muusikut.

Nii täidavad need rikkuse kandjad Võru linna ja Võrumaa kolmapäevast kuni pühapäevani. Festivaliprogramm kätkeb endas tuntud ja kullaprooviga sündmusi nagu suured ava- ja lõpukontserdid ning väiksemad pärimuskontserdid, traditsiooniline tänavatants ja õhtulaulud ning loomulikult märgilise tähendusega teppo tüüpi lõõtsade võistumängimine. Nende kõrval on ka paaril viimasel aastal populaarseks saanud tantsuorienteerumine, öökino loodusfilmidega ja jutujalutuskäigud. Uuendusena saab rikkalikku kohalikku toitu mekkida laupäeval vaid paariks tunniks avatud kodukohvikutes. Noored saavad osaleda aardejahil ning vahetada festivaliselfisid. Uued on ka mitmed esinemispaigad. Seega seguneb festivalil ka sel korral traditsiooniline ja uudne.

Festivali meeskonnaliige, tantsujuht Maire Udras leiab, et kahekümne esimest on raske teha ilma kahekümne eelnevata. „Meil on hea meel, et ka sel aastal tuleb inimesi Võrru kaema meie rikkust – ning seda ka endaga südames kaasa viima“, sõnas Udras.

Festival ei ole vaid viis tantsudega täidetud päeva. „Nõnda, kui maailma rikkaimad tavatsevad kord aastas mõõtu võtta ja rikkaimatest rikkaimad välja selgitada, nii teeme meie ka sel aastal,“ sõnas Udras. „Aga me ei vali TOP 10 ega TOP 100. Me tahame nii iseenda kui külaliste jaoks esile tuua mõned maamärgid, mida tähele panna ja kalliks pidada.“ Festivalimeeskond valis maamärkideks SÕNA, HELI ja HOOLIMISE. Sõna väljendaja Kreutzwald kirjutas just Võrus kokku „Kalevipoja“. Sel aastal tähistatakse lõõtsameistri August Teppo 140. sünniaastapäeva, kelle meisterdatud lõõtsad erinevad teistest ülimalt puhta heli ja kauni tämbri ehk teppo timmi poolest. Teppo on siinkandi Stradivarius.

Üks maamärk, mida Võrru tulija näeb, on Katariina kirik. Väärikas paik, mille üle uhkust tunneme, seda hoolimata tulija usutunnistusest või veendumustest. Selle maja seinad on rabedad, usk seal sees tugev. Festivalimeeskond kutsub kõiki ühinema kiriku taastamistöödega.

Alates eilsest on maamärgid ka märgistatud, et oleks kõikidele Võru linna külalistele kaugelt näha.

„Oleme rõõmsad, kui iga festivali külaline meiega kaasa lööb, maamärkide ümber väepaela punub ja mõtleb, milline on tema jaoks see kõige-kõige suurem rikkus, mida jagada,“ ütleb Maire Udras.

Nii saab 8.-12. juulini toimuva XXI Võru folkloorifestivali idee kõige paremini edasi kantud ja me ise veel rikkamaks.

Vaata ka festivali kava www.vorufolkloor.ee