Peo teemaks - “Leeväst saa väke”. Külalisi oli 7 riigist: Belgiast, Leedust, Mehhikost, Norrast, Poolast ja Rootsist.  Mujalt Eestist osalesid folkloorikollektiivid Tartust, Tallinnast, Põlvast, Värskast.

Peo teema kohaselt oli aukohal leib – armastatud ja austatud eestlaste toit. Oma leivateokogemusi jagas Hartsmäe talu perenaine. Laadal sättis oma kiviaja püstkoja üles Mõniste Muuseumi rahvas ja näitas, kuidas kiviajal leiba võidi küpsetada. Laste mänguõuel õpetas leivategu eesti Põllumajandusmuuseumi pere. Tamula ääres demonstreeris rehepeksu Timmide pere Jaagumäe talust.

Kandles toimunud kulinaariumi nime kandev rahvustoitude ja jookide pakkumise üritus kujunes mõnusaks ja meelolukaks nii toitude ja oma kultuuri tutvustajaile kui ka publikule.

Rohkesti oli sel aastal üritusi Lauluisa muuseumis: muusikakooli noorte kontsert, lõõtsameeste kontsert, Krabi Külateatri ja Papa Kreutzwaldi Õueteatri etendused, rahvapillide tutvustamine, jutuvestmise mõnusad õhtud, ansamblite Piccolo Folk ja Lilian Kapi ja Priit Laatre kontserdid, setude leelokooride kontsert

Armastust rahvaloomingu vastu aitas süvendada laste oma folklooripidu. Laste mänguõuel jätkus tegevust kõikideks peopäevadeks.

Tegevust pakuti meistrite õuel,  keelehuvilistele tehti sissejuhatus toredasse võro kiilde. Populaarne oli rahvapillide õpituba.

Kirikukontsertidel astusid üles esimesel kontserdil Koit Toome ja teisel segakoor Hilaro.

Lisaks armastatud õhtulaulude kontserdile linnapargis lauldi sealsamas rohke rahva osavõtul ka ühislaule.

Tänulik publik kogunes Kesklinna pargis vabalava ette ülesastumisi nautima.

Traditsiooniliselt toimus laupäevasel päeval A. Teppo mälestuseks lõõtsameeste võistumängimine. A.Teppo kodukohas Loosul peeti maha mõnus õhtune külapidu.

Lavakontserdi Kandles andsid norrakad ja mehhiklased.

Tänavatantsuks olid sobilikult ühendatud Me lähme rukist lõikama, Voortants ja Kaera-Jaan.

Simmaniansambliteks olid Seelikukütid ja Untsakad, Fibrill ja Kihnu poisid, Hoia ja Keela, külalisrühmade muusikud, Tuulelõõtsutajad.