Festivali austasid oma kohalolekuga Austria ja Ukraina suursaadikud Eestis ja kultuuriminister Urmas Paet.

Välisrühmad olid Kreekast (kaks kollektiivi), Küproselt, Lätist, Prantsusmaalt, Ungarist, Austriast, �veitsist, Ukrainast, Rootsist ja Poolast. Mujalt Eestist Mathilde ja Rukkilill, Helin ja Kolumats Tartumaalt, Segapidi ja Viru-Nigula mehed ja Tarvanpää noored Virumaalt, Tallinnast sealsed võrokesed oma ansambliga Liiso.

Peoplatsil Kandle aias oli sepp Peeter Reemann üles seadnud sepapaja ja tagus seal peole endale ja kõikidele külalistele õnnerauda. Mõnusalt tantsiti sedakorda tänavatantsuna Mustjala kerarongi.

Festival püüdis (esmakordselt!) õpetada huvilistele võro kiilt ja traditsiooniliselt torupillimängu, rahvatantse, rahvalaule ja rahvapille, rahvuslikku käsitööd. Rahvuslõunad pakkusid kreeklased ja poolakad.

Simmaniansambliteks olid Meie Mees, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Lehmakommionud, Untsakad.