Peo teemaks oli seekord kaev - puhas vesi kui elu allikas ja hoidja.

Välisrühmad olid Kanadast (kaks kollektiivi, neist üks Kanada filipiinlaste rühm), Ungarist, Jugoslaaviast, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt vene ja udmurdi folkloorirühm, Ukrainast. Mujalt Eestist Karupojad Otepäält, Sinimaniseele ja Siller Tartumaalt, Käokirjas Põlvast, Tornimäe segarühm ja Pöide Piigad Saaremaalt, Kadri ja Sõbrad Viljandist, Laudaukse Kääksutajad ja Liiso Tallinnast. Sel aastal algas festival juba päev varem Kandle aias tantsuetendusega „Aastaring”. Vabaduse platsil oli püsti õlletelk, kus hommikupoolikuti just kuigi palju õlle- ja rahvakunstisõpru polnud.

Filipiinlased andsid kaks ülimenukat kontserti Kandle laval. Lõunat pakkusid nad neile omaselt liivases keskkonnas Tamula kaldal. Muuseumi õuel ja aias pakuti setu toite.

Simmanipundid olid seekord Väikeste Lõõtspillide Ühing, Meie Mees, Jäägermeister ja Untsakad. Võrumaa ilusat loodust lasti külalistel nautida sel aastal Rõuges.

Tänavatantsuks oli „Kägara”, 2590 tantsijat tegid 1374 meetri pikkuse kägara. Roosisaarel toimetas Ivar Jõgeda, kes näitas huvilistele, kuidas muiste savinõusid tehti ja põletati.