Festivali läbivaks teemaks oli tööteema - kangakudumine ning seega ka festivalikanga kudumine.

Välisrühmad olid Austriast, Taanist, Soomest, Saksamaalt (kaks kollektiivi), Ungarist, pillimees Indiast, Lätist, Leedust, Venemaalt (kaks kollektiivi Mordvast), Slovakkiast, Rootsist, Türgist, Ukrainast, USAst sealsed eestlased.

Mujalt Eestist Hiiu Sõlg ja Killuke Hiiumaalt, Kajakas Pärnust.

Lauluisa samba juures lugesid külalised omas keeles (kui tõlge olemas) lugema meie rahvuseepost „Kalevipoeg”.

Rühmade ja suursaadikute vastuvõtul pakuti setu toite, alates sellest korrast ongi püütud pidulikul vastuvõtul rühmade esindajaile pakkuda eesti toite: putru, kilu, hapupiima, kalja.

Simmanimuusikat tegid Väikeste Lõõtspillide Ühing, Meie Mees, Los Desperados ja Untsakad.Lisaks tantsutundidele tutvustas Margus Veenre lastele rahvapille. Kirikukontserdil esinesid festivali külalised.

Eesti-Soome suur ühisettevõtmine oli soome pulma suurejooneline lavastus muuseumi õuel, kus lisaks toredale vaatemängule anti ka süüa ja juua.

Rühmade ühisõhtu oli sel korral Kurgjärvel.