XX Võru Folkloorifestival, 16.-20. juuli 2014

Juubelipeo teemaks oli „Lugu“. Teemat rõhutasid ja ilmestasid kõikjal Võru kesklinnas rippuvad värvirõõmsad jutukerad. Põhjalik ja köitva kujundusega näitus „Võru festivali aja lugu“ pakkus emotsionaalse tagasivaate festivali ajaloole. Väga populaarseteks osutusid jutujalutuskäikud Võru linnas, kus lugusid pajatasid Silvi Jansons, Arthur Ruusmaa, Ivari Padar, Heiki Kelp, Siiri Toomik, Triinu Ojar, Enn Tupp, Helle Laanpere, Contra. Kuulajaid ja kaasajalutajaid jätkus kõikidele jutustajatele. Katuse all ehk Lauluisa muuseumis täiendasid jutuvestjate ridu Helju Kalme ja Piret Päär. Muuseumis asusid luule ja muusikakavaga üles ka Jan Klaus, Georg Merilo ja Mingo Rajandi.

Festival kulges ajale vastu pidanud raamistikus: esimesel festivalipäeval avamine ja rongkäigu teeleläkitamine Lauluisa pargis, avakontsert Kandle aias; kontserdid ja esinemised peopäevadel Kandles (Prantsusmaa, Baskimaa, Austria, Slovakkia, Läti ja Mordvamaa kollektiivid) Kandle aias (Austria, Slovakkia, Mordva ja Prantsusmaa, samuti kollektiivid Eestist ja Võrumaalt) ja vabalaval kesklinnas; festivali lõpetamine viiendal peopäeval Kandle aias. Nende sündmuste vahele mahtus viide festivalipäeva väga palju – ühtekokku umbes 70 erinevat ettevõtmist nii Võru linnas erinevates kohtades kui ka mujal maakonnas, Põlvamaal ja isegi Lätis – täpsemalt Meremäel, Viitinas, Lasval, Missos, Puigal, Haanjas, Võõpsus ja Kornetis.

Lõõtsamuusika kõlab Eestis mitmel pool, Põlva on end tituleerinud lõõtsapealinnaks. Lõõtsamängijaid on õnneks sedavõrd palju ja nad armastavad oma pilli, nii et mängijaid jätkub kõikjale. Võru festivalil on algusaastatest peale olnud Teppo tüüpi lõõts ja sellel mängijad tähelepanu keskmes, on korraldatud populaarset võistumängimist, kust on tuule tiibadesse saanud paljud Eestis tuntud lõõtsamängijad. Võistu mängiti ka selle festivalil. Uueks ja ülioluliseks peopaigaks on kujunemas August Teppo kodutalu, kuhu kuulsa lõõtsameistri järeltulija Priidu Teppo eestvõttel on loodud August Teppo lõõtsatalu. Juubelifestivali ajal toimus siin kolm toredat kontserti ja Ööülikooli loeng, lektoriks Marju Kõivupuu.

Kammerlikumat meeleolu pakkusid kirikukontserdid, kus esinesid Anu Taul ja Tarmo Noormaa ning teisel kontserdil Mordva ansambel Merema, Läti laste kandleansambel Austina ja La Mentonnaise Prantsusmaalt, vahetekstid Piret Päärilt.

Simmanid Kandle aias on noorema rahva festivaliüritusteks, sel aastal tantsutasid rahvast Raadio 2 etnodisko, külalisrühmade muusikud ja ansambel Hoia ja Keela, Audru Jõelaevanduse Punt ja ansambel Hellad Velled.

Festivali kese on üha enam kandunud Kesklinna parki, siin kauples käsitöölaat, toimetasid käsitöölised oma teemapargis, mis võttis samuti kokku kõik eelnevad festivalid. Laadalaval esinesid  festivali külalised nii Eestist kui ka kaugemalt, esinemisaja ja tähelepanu said kõik Võrru saabunud folkoorigrupid ja teised esinejad. Siinsamas tõmbasid publiku tantsima ka tantsutoad. Vabalava Kandle aias pälvis väiksema publikuhuvi, üheks põhjuseks oli asjaolu, et üsna viimasel minutil muutus laadaliste paiknemine, kes algselt pidid olema ühendavaks lüliks Kesklinna pargi ja Liiva tänava ning Kandle vahel, aga koondusid lõpuks siiski vaid pargi piirkonda.

Festival kasvatab endale nii publikut kui ka esinejaid, ka sel peol toimus laste folkloorirühmade rongkäik ja pidu Lauluisa muuseumi õuel. Osales 8 lastekollektiivi Võru- ja Põlvamaalt, ka Läti laste kandleansambel.

Teatrihuvilistele toimusid etendused Kreutzwaldi muuseumis, näha sai Põlva Lasteaia Mesimumm, Puiga Lasteaia Siilike noori näitlejaid, Pikakannu Kooli näiteringi ja Krabi Külateatrit. Tallinna Tugikeskuse Juks näitetrupp mängis oma etenduse Kandles.

 

Filmihuvilistele demonstreeriti Matsalu filmifestivali filme nii Kesklinna pargis kui ka Kandle majas („Viimane jääkaupmees“, Jacques Cousteau pärand“, „Džungliraamatu karu“).

Taas tänavatantsiti Vabaduse platsil ja piirnevatel tänavatel üheskoos lihtsaid Eesti tantse. Sellelt juba traditsiooniliselt ettevõtmiselt siirduti teisele väga populaarsele peopaigale – Tamula rannale, kus toimus südamlik õhtulaulude kontsert. Tantsijate, aga ka festivalikülaliste seas on populaarseks osutunud tantsuorienteerumine Võru linnas, kus kaardi järgi tuleb üles leida teatud kohad linnas ja seal üheskoos tantsida. Rahvuslõuna pakkusid baskid. Varajastele ärkajatele, värske õhu ja võimlemise austajatele pakuti Lauluisa pargis võimalus etnovõimlemiseks.

Võru pidu rõhutas eriliselt rahvatantsu, selle mitmekesisust, võimalusi, harrastusega kaasnevaid meeldivaid emotsioone, meenutades, et päristantsu ja pärimustantsu koht on just Võrus juulikuu festivalil.

Lühikokkuvõte XX Võru Folkloorifestivalil osalejatest.

Välisriigid.

La Mentonnaise(Prantsusmaa), GroShöflein (Austria), Itxas-Alde Dantza Taldea (Baskimaa), Rozmarija (Slovakkia), Austrina (kandleansambel, Läti), Merema (Modvamaa).

Eesti.

Maatasa, Tamme Tõrukesed, Tamme Daamed (Tartu), Sõleke, Hiired Tuules, Uppsar, Liiso (Tallinn), Mesilane ja Rannalised (Pärnu), Saku Sanglejad (Harjumaa).

Võrumaalt ja Põlvamaalt osales 8 tantsu- või pillikollektiivi. Pärimusmuusikat pakkusid paljud noored ja vanemad pillimehed, neid oli kokku umbes 15 esinejat.